Eelmisel nädalal lõppes Tallinnas e-demokraatia teemaline rahvusvaheline koneverents ICEGOV 2011. Peamised märksõnad, mis minu jaoks neil kolmel päeval kõrvu jäid kõlama: social media, transparency, e-governance, arab spring, trust, e-Estonia, best practices, change, e-services, facebook, twitter. Palju arutelu oli selle üle, kuidas ja mil viisil võiks IKT lahendused aidata kaasa ühiskonna sidususele, demokraatia edenemisele jne.
Üsna tugevalt rõhutati nii ühes, kui teises ettekandes majandusliku efektiivsuse saavutamisest läbi e-teenuste arendamise. Oli maailmapilti avardav üritus. Paljude toredate ettekannete seas jäi mulle aga kõige rohkem hinge kripeldama loengusessioon e-demokraatia või e-valitsemise juurutamisest Aafrikas, keskendudes Ugandale. Sessioonil esines üks Kreeka onu (Vasilis Koulolias), kes töötab Euroopa Komisjoni juures ja üks Briti proua (kahjuks ei jäänud mulle meelde tema nimi ega organisatsioon, keda ta esindas). Mõlemad kõnelesid suure entusiasmiga tehnilistest e-lahendustest Uganda demokratiseerimise protsessis.
Esiteks on kõigil Uganda ja aafrika sõpradel põhjust rõõmustamiseks - oktoobris peaks valmis saama üks väga hea näide demokraatia edendamisest, ühiskonna suuremast kaasamisest otustusprotsessi ning võimu ja rahva omavahelisest suhtlemisest läbi uudsete e- ja mobiililahenduste – Uganda Parlamendi uus koduleht. Näidis, mida meile tutvustati tundus tõepoolest igati tore ja kena väljanägemisega. Loodavald leheküljel on tõepoolest palju igasuguseid erinevaid huvitavaid kohakesi ja linnukese panemise võimalusi, mis aitab inimestel oma arvamust rahvaesindajatele paremini selgeks teha ning peaks soodustama mõlemapoolset dialoogi. Uhkusega tutvustas Kreeka onu mobiilseid lahendusi ehk näitas kolme erinevat versiooni, mis iPhone kasutajatele mõeldud ning sinna juurde jutt, kui mugav see saab inimestele olema.
Kõik ju tore ja vahva. Kuid kordagi ei maininud kumbki esineja, kui palju on üldse aafrikas s.h Ugandas 1. internetikasutajaid 2. arvuti omanikke 3. mobiili omanikke s.h iPhone`i ja nutitelefoni omanikke 4. interneti kaetus riigis jne. Selles valguses tundus kogu see jutt kuidagi kohtlasena. Kuna minu teadmised Uganda kohta olid olematud, kuid traditsioonilise eestlasena ja eurooplasena elan kivistunud arusaamisega, et mustal mandril on elu ikka väga vaene, siis näris mind kogu aeg küsimus, et kas lugupeetud kõrgelt haritud euroopa sõbrad ikka tajuvad, millega nad tegelevad? Või kas Euroopa Komisjon on ikka lõpuni analüüsinud enne projekti käivitumist kõikvõimalikke tegevusi, mis aitaks IKT lahenduste abil edendada demokraatiat. Et saada kinnitust või vastupidi saada üle oma kõhklustest ja kahtlustest euroopa raha järjekordses “tuulde loopimises”, vaatasin kõikvõimsas internetis ringi ja sattusin leheküljele http://www.internetworldstats.com/af/ug.htm, mis näitas, kui palju on Ugandas internetikasutajaid. Eelpool nimetatud allika andmetel on see 9,6% elanikkonnast. Ugandas elab sama allika andmel 33 miljonit inimest. Ei ole veel jõudnud vaadata vastuseid oma teistele küsimustele, kuid juba internetikasutajate hulk elanikkonnast (kui antud allikat uskuda), paneb ming ikka väga õlgu kehitama Euroopa Komisjoni tegevuse mõttekuses.
Aja nappuse tõttu ei saanud ma neid küsimusi headelt ettekandjatelt küsida. Aeg sai otsa ja peale tulid uued ettekanded e-demokraatia arengutest Venemaal, Ukrainas ja Uzbekistanis, mis saab olema võib-olla mõne tulevase sissekande teema. Ma ei ole kindlasti vastu Euroopa rahaga õhtumaa kõrval asuvate kontinentide demokraatia arengute toetamisele, kuid mõelgem ikka mida, miks ja kellele teeme. Kui me tahame e-demokratiseerida Ugandaga sarnaseid maid, siis võiksime alustada sellest, ostame inimestele arvutid või ehitame välja üleriigilise võrgu, et inimestel tekiks võimalus üldse liituda interneti kasutajatega. Antud ettekandeid kuulates ei tekkinud küll kindlustunnet, et kalli raha eest väljatöötatud lahendused ei ole määratud läbikukkumisele. Loodetavasti eksin ning kuuldud lahendused aitavad kaasa sealses piirkonnas demokraatlike väärtuste juurutamisele.
P.S enne kui Euroopa Komisjon Ugandasse jõudis oli sarnast projekti vedamas juba kolm ülemaailmset organisatsiooni igaüks isemoodi. Sic!
